Andmed (aastapalgad):

Riigikogu ja ministeeriumite töötajate 2010. a. töötasu kokku:

• Riigikogu – € 3 200 000 [1]
• Välisministeerium – € 2 220 000 [2]
• Kaitseministeerium - € 1 840 000 [3]
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - € 1 770 000 [4]
• Siseministeerium - € 1 760 000 [5]
• Rahandusministeerium - € 1 620 000 [6]
• Haridus- ja teadusministeerium - € 1 250 000 [7]
• Põllumajandusministeerium - € 920 000 [8]
• Kultuuriministeerium - € 754 000 [9]
• Justiitsministeerium - € 721 000 [10]
• Keskkonnaministeerium - € 649 000 [11]
• Sotsiaalministeerium - € 546 000 [12]

• Riigikogu –  € 31 034 (103 ametnikku)
• Keskkonnaministeerium – € 22 390 (29 ametnikku)
• Põllumajandusministeerium – € 20 972 (44 ametnikku)
• Rahandusministeerium – € 20 061 (81 ametnikku)
• Sotsiaalministeerium – € 19 486 (28 ametnikku)
• Haridus- ja teadusministeerium – € 18 697 (67 ametnikku)
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – € 18 221 (97 ametnikku)
• Justiitsministeerium – € 17 179 (42 ametnikku)
• Siseministeerium – € 16 040 (110 ametnikku)
• Kultuuriministeerium – € 15 084 (50 ametnikku)
• Kaitseministeerium – € 13 933 (132 ametnikku)
• Välisministeerium – € 12 393 (182 ametnikku)

Mis võiks andmetega paremini olla:

• Ministeeriumite ja Riigikogu saitidel võiks olla ühtne süsteem, kuidas andmetele ligi pääseda (a la samasugune menüüde struktuur: ministeerium -> avalik teave -> palgaandmed), sest näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi saidil läks mul vajaliku informatsiooni leidmiseks ikka lubatust palju kauem aega.
• Palgaandmete failide vormistus võiks olla ühtne nii faili formaadi kui ka kujunduse poolest (näiteks isiku nimi oli mõnes dokumendis ühes veerus, teises dokumendis kahe veeruga üles märgitud – väga aeganõudev oli neid ühte formaati saada)
• Palgaandmete faile võiks saada alla laadida ka Exceli/Open Office Spreadsheet failidena, praegu oli ainult võimalik vaadata PDF faile
• Saitidel võiks olla konkreetselt kirjas, kas tegu on aasta- või kuupalgaga (Riigikogu ametnikel tuli eeldada, et üles on märgitud ikkagi kuupalk)

Google docsi link palgaandmete failile:

Riigitöötajate palgaandmed 2010. a.

Muidugi on arvestusest välja jäetud kõik ministeeriumite allasutused vm struktuurid, sest neid on üpriski palju. Samuti pole kajastatud riigifirmade, Riigikantselei jms ametnike töötasusid.

Vihkan neid unenägusid, mis ärgates poolunisena kõige paremad maailmas tunduvad, kuid kohe siis ka ununevad. Kõik see olemata potentsiaal.

2

Miks nii vähe ideedest ja nii palju inimestest räägitakse?

3

Äkki hakkan rohkem kirjutama.

Tahtsin eile poest CD-plaati osta ning kuna tavaliselt on mu pükste taskud münte täis, siis otsustasin rahakoti koju jätta. Poolel teel poodi tuli mulle üks tüdruk, kes oli maksimaalselt ühe- või kaheteistaastane, vastu ja küsis, et kas ta saaks 2 eurot bussipiletiks ning tegi suhteliselt kurva näo pähe. Muidugi ei saanud ma heategu tegemata jätta ning andsin talle kaks eurost münti.

Läks natukene aega mööda ning olin poodi jõudnud. Valisin ühe CD välja ning igaks juhuks mõtlesin, et peaks raha enne maksmist üle lugema (et vältida lolli olukorda, kus mul ei jagu 0,63 eurose CD plaadi ostmiseks raha). Muidugi tekkiks pärast mitmekordset ülelugemist loll olukord, kus mul ei jagunud 0,63 eurose CD plaadi ostmiseks raha. Sest rahakott oli kodus ja 2 eurot kurva näoga tüdruku käes.

Läksin poest pokerface-ga välja ja otse koju, kust võtsin veel raha. Natukese aja pärast sammusin pokerface-ga uuesti poodi ja ostsin oma CD. Mul oli hea meel. Poemüüja arvas kindlasti, et olen friik (paljuga mööda ei pannud).

2

Suutsin täna 50 eurose oma rahakoti vahelt ära kaotada. Mõndadel elu õppetundidel on nii kallis tunnihind. Olen siiamaani väga vihane.

Ei, ma ei kaotanud meelega 50 eurot, et ma saaks seda postitust kirjutada ning ei, ma ei mõelnud seda välja.

Vähemalt kellelgi teisel vedas täna.

Miks sellest kirjutan? Inimeste vahel eksisteerib suhtlus- või kohanemisbarjäär (ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada – sotsiaalne barjäär?) ning selle kõrgus metafoorilises mõttes on vastav sellele, kes parasjagu seda barjääri moodustavad. Mulle pakub hetkel rohkem huvi sõber-sõber barjäär või isegi täpsemalt: tahaks näha teatud inimesi ja seda, kuidas nad käituvad, kui näiteks minu ja nende vaheline barjäär on ületatud (barjäär on ületatud siis, kui tunned end loomulikult ja iseendada teise lähedal, näiteks). See on põnev sellepärast, et põhimõtteliselt alati on seltskonnas üks inimene, kes on hästi vaikne ja introvert, kuid kellel oleks sageli midagi öelda. Kui vaid ta suudaks ületada selle sotsiaalse barjääri(tegelikult ei peagi selleks isegi introvert olema).

Tahan jõuda lihtsalt selleni, et huvitav oleks teada, millised on kõik need inimesed päriselt, kes tuttavate või tavapäraste sõprade juuresolekul on palju teistsugusemad ja tagasihoitumad kui näiteks nende endi parimate sõprade lähedal. Muidugi ei välista ma seda, et mõned ongi kogu aeg sellised nagu nad on ja mõned ei näita jälle kellelegi oma tõelist palet. Aga päris piirjuhtumid selles valdkonnas jääks mõneks teiseks jutuajamiseks.

Tegelikult, nii palju kui enda kohta rääkida, siis ei piirdu kunagiste emotsioonide läbielamine ainult postituste taaslugemist. Pigem puudutab see kõike, mida ise olen teinud ja kõike, mis minuga juhtunud st teised mulle teinud on. Näiteks piisab mõne koha külastamisest  Tallinna vanalinnas, et tunda seda aega, mis gümnaasiumis veedetud sai. Või minna vanaema juurde maale ning mäletada sellised mälukillukesi, millel vanust aastat viisteist või kuusteist.

Pean mainima, et see pole päris nostalgia, millest kõnelen, või kunagise meenutamine, vaid kord kogetud emotsioonide taas läbi elamine. Midagi maagia valdkonnast. Vähemalt niimoodi meeldib mulle mõelda.

Või äkki olengi minevikus kinni.

Või ei saa aru, kust lõpeb olevik ja algab tulevik.